Inimeselt, kes mulle väga kallis....

Sügisõhtul mööda uinuvat metsa

jalutsain kord ja mõtlesin...

Kas olla või tõmmata siit ilmast lesta...

Silmis pisarad voolasid

ja südant odad noolisid

ei olnud sind, kes must natuke hooliks.

Sind, kes pühiks pisarad.

Sind, kes natuke kallistaks.

Sind, kes südant soojendaks.

Ehk kunagi... ülejärgmises elus

leian ma sinu juurde tee,

et olla koos, et poleks valu,

et oleks armastus ja rahu.

Joelilt Gelikale

06.09.2007

Printsessist (A) Sai Tõeline Saatan (6)

...Tüdruk muutus ja muutus.
Talle tekkisid sarved, see järel tiivad ja siis
see kibestunud viha.
See viha, mis tahtis ta lämmatada...
....Seda viha tundis tüdruk umbes 25 minutit.
Siis sai ta aru, et ta on ju harjunud haiget saama.
Ta sai aru, et nii peabki olema.
Tüdruk ütles endale:'' Ei mingi Printsess enam!!!''
''Saatan olen ja muud midagi''
Nii saigi Printsessist kibestunud Saatan.
Aga, kes teab, vb tuleb Saatana ellu keegi,
kes tema südame taas üles soendab...

Kuidas Sai Gellyst Printsess (A)

Ühel ilusal päeval, tutvus Gelly, ühe väga kena ja toreda noormehega.
Ta pole selle noormehega kunagi kokku saanud.
Nad suhtlesid väga tihti msn-is.
To noormees sai Gellyle väga lühikese ajaga väga kalliks.
See lõbusa jutuga noormees ütleski, et Gelly on Printsess (A).
Rumal tüdrukuke oli õnnelik ja arvas, et noormees tõesti hoolib temast.
Ta ei tahtnud ju midagi peale sõpruse ja mõistmise.
Kuni eilseni oli noormees tüdruku silmis Prints,
kellest hoolida.
Prints, kelle pärast muretseda.
Inimene kelle pärast nutta, kui tal halvasti läheb.
Rumalukke aga arvas, et ka temast hoolitakse nii nagu tema hoolis,
kuid ta eksis, eksis rängalt.
Tüdruku tuju muutus automaatselt. Tema soojast südamest
sai külm ja tundetu kivi lamakas.
Ta ei hoolinud millestki.
Ta sai aru, et teda on altveetud.
Tüdruk hakkas muutuma....

Sinisilmne mees

Ühel tuulisel sügishommikul, pargis kõndides,
kohtasin üht kena sinistesilmadega noormeest.
Sain kohe tema pilgust aru, et kõik ei ole korras.
Ta nägi välja nii kurnatud, ma lihtsalt kallistasin teda
ja ütlesin :'' Ühel päeval saab kõik korda!''
Ta vaatas oma siniste silmadega mulle otsa.
See pilk, mis mulle otse südamesse tungis,
tegi tohutut valu. Tundsin just, kui kellegi käed
mu südame kokku oleksid pigistanud.
Tahtsin lihtsalt teda tõugata ja ära joosta
aga ma ei suutnud.
Ma ei suutnud teda sinna üksi jätta.
Ta võttis oma külmade kätega mu käest kinni
ja tõmbas mind pingi juurde.
Vaatas mulle endiselt otsa ja ütles:''Istu, kui sul
kiire pole?''
Vastasin:''Ei, ei ole.''
Ta istus minu kõrvale, võttis kinni minu paremast käest,
pani selle enda rinnale ja küsis:''Tunned seda valu?''
''Seda piina, mis mind tappa tahab?''
Ma olin segaduses ja ei osanud midagi vastata.
Ta vaatas jälle oma küsivate silmadega mulle otsa.
Siis vastasin:''Jah, tean mida tunned.''
''Oled segaduses ja löödud.''
''Sinu sees on valu mis närib hinge.''
''Tahaksid karjuda kogu maailmale, kuidas sa
neid vihkad.''
Ta karjus:''Lõpeta!''
Ehmatasin ja vaatasin talle otsa.
Tema kristallsinistest silmadest voolasid välja pisarad.
Pisarad, mis mul meelest ei lähe.
Pisarad, mis kummitavad mind päeval, kui öösel.
Ta tõusis ja lahkus. Ta ei vaadanud kordagi tagasi.
Lihtsalt kõndis ja nuttis...
Tema silmist voolasid pisarad ojadena.
See ei lähe mul kunagi meelest.
See jääbki mind piinama...
Ma ei saa kunagi teada, mis tast sai ja mis tegelikult oli...

Tegelikult olen ma väsinud..... väsinud ootamast..... midagi nagu ei oska kirjutada ka....aga Reltz käskis.... sundis lausa :D
Tema ju tahab lugeda ja kommida =)
Ex loe ja ex kommi siis sa igavene komminaine :P

Miks peab kõik halvasti minema???

Miks kõik läheb halvasti???? Miks ei võiks olla kõik ilus ja lilleline nagu lapsepõlves oli....

Praegu on ainult probleemid, probleemide otsa :S

Ma ei jaksa enam...

Ma ei saa aru, miks peavad KÕIK inimesed oma juttu ümber nurga jahvatama, lihtsam oleks ju kõik otse ja ladusalt välja platerdada....

Olen sellest mõistatamisest VÄSINUD !

Ja pealegi, teatsin algusest peale mis toimub, teatsin kuidas asjad on, aga ikkagi lootsin...

Nüüd, kui talt seda küsisin, et saada kinnitust oma arvamusele tegi see kohutavalt haiget.

Selline valu lõi hinge, et oleksin tahtnud karjuda '' elu pole elamist väärt''

See tegi väga haiget, kuigi ma ju teatsin algusest peale, kuidas asjad on...

Miks pean ma olema nii rumal ja lootma, kujutama asju ette...

Miks peab olema kõik nii ebaõiglane....

Armud ja kaotad ta, õigemini sa ei saagi teda kaotada, sest ta pole sinu olnutki...

Mida ma nüüd teen.... Kas põgenen kõige ees või vaatan valule silma ja kõnnin peapüsti, pisarad silmis edasi????

Reltz oli tuulest viidud

Täna, kui läksime Reltziga Majapeale sai all trepikojas nalja. Õues oli külm ja hirmus tuul. Nii, kui Reltz sai ükse lahti teha, läks uks kiiresti lahti ja Reltz pidi lausa uksele järgi jooksma. Seda vaadata oli nii naljakas, aga siin kirjutades ei hakka ma isegi naerma.

Kui edasi läksime oli terve majaesine meie naeru täis. Me naersime lihtsalt nii südamest.

Ma ei tea isegi miks seda siia kirjutan. Kas olen sellest blogist nii vaimustuses, et ainult kirjutaks ja kirjutaks või tundus see lihtsalt tõesti nii naljaks, et tahan seda teistega jagada?????

Targad pannkoogi kokkad

Nii, hommikul siis otsustasime Reltziga, et teeme pannkooke. Aga meil ju polnud piima. Tuhnisin kapis ja leitsin piimapulbri, mille Herko oli ostnud, et kohvisisse panna. Proovisin siis sellest pulbrist piima teha. Võtsin klaasi kuhu lasin vett ja lusikaga millega piimapulbrit klaasi kühveldasin. Lasin Reltzil maitsta, et kas ikka on piima maitsega. Nägu tal imelikuks ei läinud, et ju siis oli hea =)

Nii siis panimegi pannkoogi tainale isetehtud piima. Koogid olid head, mmmm. Tahaks praegugi ühe mõnusa magusa pannkoogi ära süüa. Nämm

Nüüd siis ka blogi kasutaja

Täna, 30 aprill otsustasin ka blogi kasutama hakata. Ma loodan, et panen siis kirja palju toredaid seiku oma elust ja muidugi ka neid, mis pahasti lähevad.