Eilne traagiline päev :D

Läksin Rakvere sõbranna ja tema mehega, enne haigla minekut pidi ta oma naistearstilt läbi hüppama, et väike kontroll teha, kuna tal olid öösel mingid jubedad valud, et lausa kõhtu katsudes oli valus, esmasünnitajana nagu minagi oli ta ikka väga mures, õieti tegi, et mures oli, tema arst kirjutas ta haigla sisse ( kontrolli) arst arvas, et teda ähvardab oht enneaegse sünnitusega. Nii siis, haigla ma jõudsin aga mitte sinna sünnitus osakonda ja samuti mitte ka loengusse .... Oleksin tahtnud muidugi näha seda haiglat, neid palateid, kuulata loengut aga midagi pole teha, antud olukorras oli sõbranna ja tema laps minujaoks kõige tähtsamad, mine sa tea mis juhtuda võinuks. Lähen siis järgmine neljapäev seda haiglat vaatama ja sinna loengu, kui muidugi selleks ajaks juba sünnitanud pole .Aaa, ja muideks sõbranna saatis sms-i ka mulle nüüd õhtul, et kõik pidavat õnneks korras olema ja loodab juba homme koju saada. Tegelt sai selle Rakveres käiguga nats nalja ka, tean Rakveret nuh suht hästi aga mitte seda rajooni kuhu jääb haigla. Nii ma siis sammusingi haiglast välja suvalises suunas, leidsin end mingite majade vahelt, kuskilt linna ei näe. Tahtsin küsida teed ühelt pisikeselt tüdrukult aga kui ta minusugust suurt tädi nägi hakkas vist kartma ja pani jooksu :) Sammusin siis veel natuke edasi, ja ainsad inimesed keda ma nägin olid kaks meest, suht räbala väljanägemisega joogininad. Küsisin siis neilt, kuidas kesklinna saada ja ohhhh õnnnnetust :o Vastuseks tuli, sammu aga meie järel, et me ka just sinna teel, ohhh jahhh suutsin ohata ja mõelda, et oli seda nüüd veel vaja. Suutsin vaid mõelda, mida vastutulevad inimesed mõelda võivad, rasenaine + kaks räpast meest. Mul oli ikka nii häbi, polnud isegi kuhugi põgeneda, kuna kant oli nii võõras. Vanem mees siis rääkis mulle selle lühikese ajaga oma eluloo ära:D Sain teada, et tal pidavat homme tütar abielluma ja pidi veel fie ka olema.... nuh antke andeks mõtlesin ma seda fie juttu ma küll ei uskunud. Siis mainis, et tal olevat dokumendid ära varastatud ja tal pole raha. Mõtlesin siis, et nuh selge, nüüd tahab veel raha ka saada. Aga õnneks mitte. Jõudsin siis bussijaama ja ootasin oma bussi, et koju saada. Õnneks lõppes see päev hästi, sõbranna ja ta lapsega kõik korras ja koju jõudsin ma kah. Kodus tegin jalavanni ja panin mehe jalgu masseerima. Aga sauka siis praeguseks.